Foodball | kitchencrunch

Foodball tõi kokad kokku jalkamurul

Kuuleme üpris tihti riikide ja rahvuste kultuurilisest erinevusest, sellest, kuidas multikultuursed ühiskonnad ei toimi jne jne. Ometi on asju, mis neid erineva kultuuritaustaga inimesi ühendavad – olgu selleks siis muusika, armastus toidu vastu või jalgpall. Just kaks viimasena nimetatut tõid juba viiendat korda Kopenhaagenisse kokku Skandinaavia restoranid, et heategevuslikel eesmärkidel pidada maha järjekordne vutiturniir Foodball, millega juhitakse tähelepanu puudust kannatavatele inimestele ning õnneloteriiga kogutakse raha näljahädas olevate inimeste abistamiseks läbi rahvusvahelise organisatsiooni ‘Action Against Hunger‘. Pädaste Mõisa Alexander Restoran osales turniiril teistkordselt.

Antud turniiri puhul on ühtviisi olulised nii mõnus sportlik hasart kui ka võimalus heategevuses osaleda, kuid kõige olulisem on minu arvates vahetu suhtlemisvõimalus maailma tippu kuuluvate restoranide vahel. Olgem ausad – ega ju kokad omavahel väga sageli kohtu, ehk vaid toidumessidel, vähestel konverentsidel või siis ka kokandusvõistlustel, kuid see on ikkagi pigem selline töine ja formaalsem õhkkond. Varavalgest hiliste õhtutundideni toimetatakse oma köökides ja sotsialiseerumiseks ametivendadega aega napib. Käesoleval aastal oli meil eriliselt hea võimalus silma paista, kui ainukene meeskond, mis võttis nii pika reisi ette võtta. OK, turniir ei läinud meil mänguliselt ehk nii hästi kui lootsime, kuid kõik osalenud restoranid hindasid Pädaste meeskonna südikust võtta ette pikk teekond niigi vähese uneaja arvelt ning tulla kolleegidega jalkamurule palli taga ajama. Ametivendade kiitus ja head sõnad teevad alati häädmeelt. Kusjuures parimad sooritused tegime turniiril just maailma restoranide koorekihti kuuluvate Taani restoranide vastu – viigipunktid meelitasime välja ühelt Kopenhaageni praeguse hetke tõusvalt kokandusstaarilt, restoranilt Relae ning positiivseima elamuse pakkus revanšivõimalus maailma parimalt restoranilt Noma, keda tasavägises võitluses lõpuks ka võitsime. Samas, eks Foodballi turniiril visataksegi tihtipeale nalja restoranide kokandusliku taseme ja jalgpallimänguoskuse seose üle. Turniiri võitis juba kolmandat korda Cofoco meeskond.

Mina julgen küll väita, et juba teistkorda turniirist osa võtmine on meid päris hästi tutvustanud meie regiooni kokandustippude hulgas – meie tegemisi jälgitakse ja meie käekäigu vastu tuntakse elavat huvi. Sellist tähelepanu ei maksa kindlasti alahinnata. Niisugused mitteformaalsed kohtumised aitavad Eesti kokandust maailmakaardile pea sama hästi, kui edukas esinemine mõnel kokandusvõistlusel. See on ainulaadne võimalus saada kokku ning vahetada kogemusi ja kontakte maailma absoluutsesse eliiti kuuluvate restoranide ja kokkadega. See on ka heaks võimaluseks tutvustada Eesti toidukultuuri ning huvi selle vastu on iga aastaga järjest kasvamas, mida võis täheldada ka eelmise aasta turniiril – ehk on just sellised mitteformaalses õhkkonnas toimuvad kohtumised aluseks kasvõi sellele, et näeme ühel heal päeval Eesti kokkasid töötamas maailma tipprestoranides või välismaiseid staarkokkasid oma oskusi praktiseerimas mõnes Eesti kulinaaria lipulaevas.

Foodball on lisaks professionaalsete võrgustike arendamisele andnud inspiratsiooni ka sarnase turniiri korraldamiseks Eestis ning tänavu toimub Tallinnas juba teistkordselt Eesti kokkade heategevuslik jalgpalliturniir ‘Chefs’ Cup’. Võimalik, et suudame käesoleval aastal muuta oma turniiri samuti rahvusvaheliseks ning septembris saabub siia võistlema ka mõni kokkade jalkatiim piiritagant.

Loomulikult ei saa sellised turniirid toimuma ilma lahkete abistajate tummise toetuseta. Kergitan oma mütsi ja teen sügava kummarduse kõigi meie toetajate ees – köögitehnikatootja Electrolux, Saaremaa Lihatööstus, Audi Eesti ja Frische Paradies. Ma ei saa tänamata jätta ka Noma ja The Fat Duck‘i kunagist kokka Daniel Burnsi – heas mõttes hullu Kanadast pärit tüüpi, kes Foodballi turniiri algatanud on ja igal aastal spetsiaalselt selleks Kopenhaagenisse sõidab, et Skandinaavia kokad saaks üheks toredaks pühapäevaseks päevaks kokku tulla, jalkat mängida ja omavahel mõnusalt vahetus õhkkonnas suhelda.