I have a dream!

by Peeter Pihel

Tunnistan, et peale töökoha vahetust on minu uni muutunud märksa sügavamaks ja muretumaks.  Võimalik, et asi on siinses lumerohkuses – selle puhtuses ja pehmuses. Lumel on hea omadus mõneks ajaks asjad katta ja silma eest varjata, et siis mõne aja möödudes nende endine olemus taas paljastada.

Eks unenäod ole viimasel ajal kuidagi tähendusrikkaks muutunud, olles lausa oomeniteks muutnud. Seepärast otsustasin isegi jagada mitte niivõrd uusi tarkusi ja köögitõdesid, mida Fävikenis töötatud ajaga olen õppinud, vaid unenägusid mida viimasel ajal norskamise vahepeal näinud olen.

Lõppeval aastal olen ma pidanud enda unenägudes vastama kõige rohkem küsimusele – miks sa töökohta vahetasid? Mis siis tegelikult juhtus? Ja nagu ikka, on unenägudes vastus kiire ja lihtne tulema – töörõõm sai otsa.  Kes pole seda tunnet, mida tähendab töörõõmu kadumine, kunagi tundnud, ei unenäos ega reaalsuses, siis see on segu sellest, kui edu ja tähelepanu sind kuidagi piirama hakkavad. See piirav rõngas tõmbuks justkui järjest pisemaks ja ühel hetkel taipad, kuidas köögist on töörõõm jalga lasknud. Kuid just see on element, mis on kokanduses ülimalt oluline! Nautida söögi valmistamist hoolimata sellest, kas see meeldib omanikele ja kriitikutele. Kui soovite seda pidada läbipõlemise märgiks, siis palun, aga mina nägin  seda oma unenäos pigem õpetliku tähelepanukuna. Hääd kolleegid, ärge unustage, et köök peaks olema koht, kus kokad võiksid tööst rõõmu tunda!

Kes meist ei teaks Naksitrallidest tuntud stseeni, kus Muhv kihutab kräunuva kassikarja eest tuhat nelja ja taustaks kõlab Sven Grünbergi muusika. See oli eesti multikate tõeline thriller stseen, mille sarnast olen ma viimasel ajal ka oma unenägudes kohanud. Muhvi auto asemel on minu unenägudes üks korralik food truck ja kasse õnneks ei ole. Niinimetatud toiduautod on maailmas ja eriti suure lombi taga olnud populaarne ja pikaajaline traditsioon.  Neid on üsna omanäolisi ja veel omanäolisemad on ka sealne pakutav söök. Kuigi mulle ei ole eriti sümpaatsed igasugu pop-up kohad, siis ühe restorani pikendusena töötaks selline lahe muhvikas kindlasti. Suvisel Eestimaal vast ikka, talvel peaks säärase furgooni Naksitrallidele välja rentima, aga noh, teenistus seegi.

Kas te olete näinud unes, et teid kutsutakse televisiooni esinema ja kui on käes aeg rääkida muhedat juttu, siis on justkui kõik ununenud, millest ja kuidas pidite rääkima. Seesugust ängistavat unenägu olen minagi korduvalt näinud. Aga sellega meenub mulle jutt, mida ma kuulen erinevate inimeste suust, kui neilt küsitakse, et mis see eesti köök siis ikkagi on?  Olukord on üpris sarnane minu unenäole – pilt justkui on, aga teksti pole. Ühest Rootsi kohalikust unenägude seletamise raamatust lugesin selle kohta järgmist tõlgendust – aeg on küps selleks, et  korraldada üks muhe toiduseminar, kuhu kutsuda ka kolleege välismaalt, kes ühtlasi külvaks hiljem sõnumit piiri taga, aga samas näeks asja ka pisut teise pilguga. Teemasid leiaks küllaga – meie vanad traditsioonilised köögiviljasordid või siis loomatõud, kuidas neid väärtustada ja mida hääd nendest valmistada. Ehk meil ikka on põhjust nende üle ka maailma kontekstis uhkust tunda?  Loomulikult võib taaskord korraldada ka kohtumise talumeeste ja kokkade vahel, kus talumees kirub kokka, et jah kasvatan küll, aga keegi osta ja vastupidi, et kokad ütlevad, et toore pole miskit väärt. Selline kokkusaamine meil juba toimub, aga tundub, et kord aastas sedaviisi peolaua taga kohtuda on tiba vähe. Pigem seemnepakk kaasa, sõida ise talumehe juurde ja selgita, millal oleks hää seemned mulda panna, miks just need seemned ning kui suured peaksid peedid ülesvõttes olema. Sama lugu loomarümba või kanakere kondistades. Kõik justkui kasutavad ja kiidavad kohalikku tooret, aga kui vaadata kaupa, mis hulgiladudest restoranide kööki rändab, siis on lugu teine – mugav ja kiire?!

Unenägudel on sõnulseletamatu võime meid mõjutada. Need on mõningad unenäod, mida Teiega siin ajakirja Köök kaante vahel jagada soovisin.  Kandke oma unistusi ja unenägusid endaga ikka kaasas, sest ega unistamine pole patuasi! Muhedat aasta lõppu ja julgeid unenägusid! Ning ärge selle kõige juures ka töörõõmu unustage!